Kuidas hirmuga toime tulla koroonaviiruse ajal?
Kuna koroonaviirusega kaasnev paanika on ka Eestis laialt levima hakanud, oleks hea, kui suudaksime rahulikumalt olukorda suhtuda ja selgemalt mõelda, st hallata hirmuga kaasnevaid reaktsioone, et kriisisituatsioonis paremini toime tulla.
Nn. platseebo efekti on uuritud palju ning enamus meist kuulnud, kuidas patsiendi usk ravimisse, mis tegelikult ei ole üldse ravim, aitab organismil paremini terveneda. Teisisõnu, kuidas mõtted meie organismi mõjutavad. Kuid vastupidiselt platseebo efektile, eksisteerib noseebo(nocebo) efekt, st kui me ei usu ravimisse või raviviisi, mõjutab see negatiivselt tulemusi. Hirm kui emotsioon võib osutuda hullemaks kui nocebo. Hirmuga kaasnevad pinged mõjutavad otseselt organismi negatiivselt, rääkimata paanikaga kaasnevast ebaratsionaalsest käitumisest. Seega võiks omada teadmisi, kuidas reageerime hirmu puhul ning mida teha, et hirmuga paremini toime tulla.
Mõned teadmised, mis kasuks tulevad:
Emotsioonid tekivad kui me tunneme/tajume, et midagi, mis võiks mõjutada meie heaolu parema või halvema suunas, hakkab toimuma või juba toimub. Emotsioonid ei ole pelgalt tunded või mentaalsed seisundid. Emotsiooni tekkega kaasnevad muudatused nii neurofüsioloogilisel, psühholoogilisel kui käitumuslikul tasandil.
Reaktsioon toimub, isegi kui me teadlikult ei pruugi mõista, mis muudatuse tekitas.
Hirm on üks baasemotsioonidest, mis teavitab meid ohust või potensiaalsest ohust, tagades nii meie ellujäämise. Seega - hirm on eluliselt vajalik.
Keha reageerib hirmu tekitavale impulsile 100 kuni 150 millisekundi jooksul - seega mitte karta pole võimalik.
Emotsioonidega kaasnevad reaktsioonid mõjutavad meie suhtumist, seeläbi mõtteid ja käitumis, mis omakorda vallandab sündmuste ahela.
Me oleme emotsionaalselt mõjutatavad teiste poolt. Näitena võib tuua, et kui kaks isikut omavahel suhtlevad, siis isiku, kelle väljendusviisid on emotsionaalselt intensiivsemad tunded ja meeleolud kanduvad üle passiivsemalt suhtlejale. Veelgi enam - intensiivsem suhtleja mõjutab teisi emotsionaalselt, domineerides seega tema sügaval ja intiimsel tasandil. Ehk teisisõnu - juhib suhtluspartneri emotsionaalset seisundit. Seega - kontrolli teadlikumalt nii enda suhtumist kui ka seda, kui tugevalt sa oled mõjutatud teiste poolt! Mõtle selgelt ja kontrolli fakte!
John Cacioppo, sostsiaalpsühholoog väidab, et pelgalt teise isiku emotsioonide nägemine/tajumine tekitab meis sama tunde. Seega - ole teadlik, kas see on sinu tunne või "korjasid" sa selle teistelt!
Reaalse ohuolukorra puhul tavapäraselt tegutseme pikemalt mõtlemata, kuna aju üritab genereerida parima lahenduse, mis meid ellu jätaks!
Ettekujutusliku ehk nö potensiaalselt tekkiva ohu korral on olukord keerulisem, kuna keha reageerib kujutletavale hirmule analoogselt reaalsuse hirmuga, st. te nö mõtlete välja stsenaariume, mis kõik juhtuda võiks, tekitades kehas füsioloogilisi reaktsioone, mis omakorda tekitavad paanikat, mis omakorda tekitab tugevamaid reaktsioone jne. Tekib hirmu ring. Seega - pigem väldi negatiivseid mõtteid ja vali teadlikult intelligentselt optimistlik suhtumine!
Üheks põhjuseks, miks hirmuga kaasnevaid reaktsioone on keerukas kontrollida, on see, et motoorika keskus ei allu verbaalsetle väljendusetle, küll aga allub kujutluspiltidele, helidele, lõhnadele, sensoorsele tunnetusele. Seega - kuula mõnusat rahustavana mõjuvat muusikat, vaata fotosid, kus oled õnnelik, unista, naerata kasvõi selleks, et tekitada meeldiv reaktsioon kehas, viibi palju looduses, vaata komöödiaid, suhtle rõõmsameelse sõbraga, hinga teadlikumalt sügavamal, mediteeri, tegele hobidega, jne. Ühesõnaga - tegele kõigega, mis sulle rõõmu pakub ning aitab sul tunda end hästi! See kõik aitab su kehal olla pingevabam ja vastupidavam ning su ajul leida parimaid lahendusi tekkinud olukorrale!
